Accelerista testib: Kas GoGoNano kodumaised nanotooted teevad seda, mida lubavad?

Kas kodumaised nanotooted teevad seda, mida lubavad? Accelerista testis poole aasta jooksul kahte eri kaitsevahendit nii auto, arvuti, telefoni kui ka prillide peal. Eksperimendi tulemused üllatasid, enamasti meeldivalt.

Jõudis lõpule Accelerista toimetuse pikima kestvusega eksperiment. Juba kevadel sai letti võetud järjekordse eestimaise tootja GoGoNano jätkusuutlik keemiavalik.

Katsetasime kahte toodet: Liquid Skin’i, nanokate mis on mõeldud autole ja Liquid Shield’i , mis mõeldud eri pindade katmisele(eelkõige elektroonika, prillid ja ehted).

GoGoNano kaubamärgi all valmib mitmeid erinevaid sõidukitele, elektroonikale, tekstiilidele ja nahale ning teistele pindadele mõeldud nanotehnoloogilisi pinnatöötlusaineid.

“Nanodega” sai sisse määritud nii toimetuse sinine sportauto, nutitelefon kui ka toimetaja prillid. Kuus kuud hiljem on aeg tibud kokku lugeda.

Nanokaitse – millega on tegemist?

Nanoosake on ultrapeen füüsikaline osake, mõõtmetega 1–100 nanomeetrit. Nanotehnoloogia läbimurre igapäevaellu on viimaste aastate teema. Ja nagu uute asjadega ikka, leiab iga tootja oma lapsele isesuguse nime.

Üks läbivaid nimetusi on “nanokeraamika” ehkki keraamikaga ega ka vahaga ei ole nanokattel suurt midagi ühist peale mustusthülgavate omaduste.

Nanoosakesi sisaldav ja eri pindadel kasutatav läbipaistev 3D maatriksstruktuur kaitseb neid kriimustuste, mustuse, vananemise, roostetamise, ilmastiku jms. mõjude eest.

3D tähendab kolme kihti: esimene seob katte kaetava pinnaga, seejärel on põhikiht, kõige peal libekiht ehk see, mis vee ja mustuse ära suunab. “Nanotatud” pindadele tekib seejärel justkui imeline külgevõtmatu efekt.

Vaha, keraamika ja nano – millist valida?

Sisuline vahe tavalise autovaha ja nanokatte vahel seisneb elueas ning tugevuses. Kvaliteetne püsivaha kestab heal juhul pool aastat.

Nanokatte eluiga sõltub tootjast, tootest ja kasutusest, samuti aine pealekandmise kvaliteedist. Tootja lubab, et see kestab aastaid.

Vaha kaitseb auto värvipinda näiteks UV-kiirguse ja erinevate keemiliste mõjutuste eest, mille peamine nähtav tulemus on värvi luitumine. Kuid vaha ei suuda pakkuda head kaitset mehhaaniliste vigastuste vastu.

See on koht, kus appi tuleb keraamiline pinnakate, mis sisuliselt on täiendav üliõhuke lakikiht auto pinnal. Hea keraamika kaitseb auto lakipinda juba ka väiksemate mehhaaniliste rünnakute eest.

Meil testis olnud ained ei ole ei vaha ega keraamiline kate, kuid on olemuselt pigem keraamikalaadsed tooted.

Nende eesmärk on luua autokerele või siis mõnele muule pinnale täiendav kõva kiht. Vedelik kantakse peale, “magic happens” ja tekkiv nähtamatu kiht kaitseb auto haavatavaid kohti, nagu kapott, peeglid, uksenurgad ja katus, telefoni ekraani, prilliklaase.

Testitud kodumaised nanotooted/h2>

GoGoNano nimitoode Liquid Shield on vedel kaitsevahend, mis õigesti peale kantuna tagab erinevatele pindadele (metall, plastik, klaas) veekaitse, hoiab seadmete välimuse uuena, kaitseb kriimustuste eest, ja sel on antistaatilised omadused.

Sõidukitele on mõeldud toode nimega Liquid Skin, mis auto värvikihi katab ja pakub sellele täiendavat kaitset.

Etteruttavalt võib öelda, et ühtegi töödeldud eset me teravate objektidega ei rünnanud, selles osas jääb tootja lubaduste testimine lõpuni viimata. Pool aastat prooviperioodi on aga piisavalt pikk, etigasugune tavaline olmetoiming võiks oma jälgi jätta.

Mõni võib ju vastu vaielda, kuid põhimõtteliselt on Liquid Skin autokerekaitse taskukohasem DIY (tee ise) toode, mis pakub alternatiivi sõidukite keraamilisele pinnatöötlusele või detailingule. Samas peaks ise auto kallale minemisel jääma tagasihoidlikuks.

Professionaali tehtud tööga see eksperiment kindlasti ei konkureeri. Korraliku keraamikapaigalduse hinnad krutivad 500 euro ümbrusesse või kõrgemalegi. Liquid Skin maksab umbes 23 eurot ning vahendi võib autole peale kanda paari tunniga.

Kaitsekile maha, vahend asemele!

Testi kõige julgem osa oli Iphone SE-lt ekraani kaitsekile eemaldamine ja selle asendamine Liquid Shield ekraanikaitse vedelikuga. Töö ei võtnud kuigi kaua aega.

Järgmised neli kuud kasutasin telefoni tavapäraselt, hoidsin taskus, ei kasutanud kaitseümbriseid ega muud, mis telefoni heaolule võiks hästi mõjuda.

Aeg-ajalt juhtus telefon isegi võtmekimbuga samas taskus olema. Viimasest tingituna on telefoni tagakülg nüüd üsna ebameeldivalt kriimukesi ja täkkeid täis.

Septembris nuhvlit põhjalikult puhastades kandsin nanokatte veel ühe korra peale. Mikrokriimustusi leidsin ekraanilt mõne, aga teistkordne vahendiga töötlemine kaotas needki – telefoni esimene külg ongi täpselt nagu uus.

Tulemus räägib enda eest: 4 kuud aktiivset kasutust ja väärkohtlemist ilma kaanteta ja kaitseklaasita, kuid kriime pole.

Mahakukkunud telefoni ekraan jäi terveks

Asjaolude kokkulangemise tõttu sai juhuslikult tehtud ka järgmise taseme test – mu iPhone kukkus novembri alguses umbes meetri kõrguselt betoonsillutisele.

Kes nutitelefoni kordki maha pillanud, teab kui lihtsalt mõrad siia-sinna jooksevad. Kaitsekilega ja vutlaris plus- suuruses iPhone’iekraani on kolleeg saanud juba kolm korda vahetada, neljandaga hoiab tagasi, sest juba on ekraanivahetus telefoni soetushinna kahekordselt kinni maksnud.

Seade on vanem kui kindlustus lubaks, sestap… oleks oleks olemas, oleks kolleeg saanud oma telefoni katta nanodega ja ehk oleks mõni pauk jäänud olemata.

Tagasi betoonile kukkunud nuhvli juurde: seadme korpus deformeerus ning ekraani nurgast murdus suurem tükk ekraani. Aga ei ühtegi mõra või muud sellist. Ainult konkreetselt betooniga kokku puutunud klaasiosa purunes.

Mudisin terveks jäänud ekraaniosa sõrmedega ja koputasin haamriga (jep!) deformeerunud metallkorpuse sirgemaks, pragusid ei tekkinud. Kukutasin telefoni isegi korraks veel maha, ekraan allapoole. Ei midagi.

Loomulikult jääb õhku küsimärk, kas selline purunemine on äkki iPhone SE puhul tavaline ning kas ilma kaitsetöötluseta oleks telefon erinevalt reageerinud sellele õhulennule?

Olles nutitelefone varemgi maha pillanud, julgen väita, et purustused on vähesed. Kukkumisest on möödas 9 nädalat ning telefon on endiselt igapäevases kasutuses.

Kosmeetiline häire nurgaosas on alles, aga funktsionaalsuses ei ole kadunud grammigi. Ja endiselt kulgeb telefon täiendava kaitseekraani või ümbriseta ikka taskus koos võtmetega.

Ühest purgitäiest piisab kauaks

Positiivne on seegi, et tavalise kaitseklaasi hinnaga saab vedelkaitset terve purgitäie, millest jagus nii telefonile, prillidele, kui ka 27” arvutiekraani rohkeks ületöötlemiseks.

Prillid, mis igapäevaselt vatti saavad, on siiani kriimustusteta ning klaasidele kantud vettärastav kiht lubab kerges vihma – või lumesajus säilitada nägemise ja tegutsemisvõime. Päris kuivaks nanokate prille siiski ei tee.

Arvuti kõrgläikeline ekraan nägi küll ennegi välja nagu uus, aga pärast vahendiga töötlemist on see käeseljaga katsudes sametine.

Nii arvuti- kui telefoniekraani silmapaistvaim omadus see, et näpu- ja kõrvajälgede eemaldamiseks piisab vaid korraks ekraani pühkimisest, näpujäljed eemaldab kaks tõmmet mikrofiiberlapiga.

Kriitikat nii palju, et pealekandmise protseduur, eriti suuremale pinnale nagu arvutiekraan, eeldab täiendava mikrofiiberlapi olemasolu.

Komplektiga kaasas olev pisike poleerruuduke on hea telefoni ja prillide jaoks (kuigi kipub sõrme vahelt ära kargama), aga arvutiekraani töötlusjärgseks poleerimiseks on vaja suuremat lappi.

Nanokaitse autole – töötab!

Auto töötlemisele eelnesid põhjalik pesu ja pigipesu. Seejärel kandsime peale “vedela naha” ehk Liquid Skini. Mingit visuaalset muutust ei tuvastanud keegi, isegi mitte meelega töötlemata jäänud esimese põrkeraua ja esitiibade vahel.

Siin tuleb mängu subjektiivsem osa. Autot oli pärast detailingut mõnusam pesta ning näiteks kohvitops ei tahtnud enam auto kapotil püsida.

Ka igasugune tolm kadus pärast sõitu vihmas või survepesuriga üle laskmist. Sealhulgas tuli ära ka lindude väljaheide. Umbes kaks kuud püsis autokere märgatavalt veekindlam ning auto pesuks piisas survepesurist.

Veel kaks kuud pärast töötlust tundus värvkatte pind sametine. Kuid vetthülgavus hakkas vaikselt kaduma. Nii ei saanud auto enam päris kuivaks linnakiirusel sõites või puhtaks ainult survepesuriga pestes.

Kaitsetöötluseta jäänud põrkeraud küll määrdus kiiremini ja näiteks putukalaipade eemaldamine oli vaevalisem kuid hinge jäi kõhklus, et see võibki olla tingitud sellest, et too detail on kõige rohkem erinevate agressiivsete mõjurite meelevallas.

Järgmine kord oleme nutikamad ja jätame töötluseta ühe küljeukse. Pikalt vaagisime, kas peaks proovima autot kriimustada. Aga et puudus lubadus tekkinud vigastused kellegi teise kulul korda saada, jäi see osa tegemata.

Test lõppes kui viisime auto professionaali juurde keraamilise katte saamiseks. Pärast põhjalikku pesu tõdeti, et uuesti põhjalikult pestud pinnal on teatav veekindlus olemas ja “näha on, et mingi aine on veel peal.” Samuti sai auto lakikiht üldise hinnangu “väga hea”.

Hinnangule annab seda suurema kaalu, et autot ei olnud varem poleeritud ega ka korrapäraselt vahatatud. Ehk võib auto lakikihi suurepärasest seisukorrast osa kirjutada “vedela naha” arvele?

Kannatlikkus on voorus

Nii mobiiltelefoni ekraanile kui ka autole “lendasime peale” kerge kärsitusega ning pärast esimest töötlust ei lasknud “nahal” ilmselt piisavalt kaua kuivada. Pärast poleerimist oli efekt olemas, aga pettumust tekitavalt väike.

Pettumus kasvas, kui kordasime protseduuri ja lasime peale kantud kattel kauem seista enne mikrofiiberlapiga ründamist. Tulemus oli jällegi selline “nii ja naa”.

Alles seejärel taipasime juhendisse süveneda – maksimaalne efekt saabub 24 tunni pärast. Nii oligi, järgmisel päeval autot veega kastes venisid suud kõrvuni, sest töödeldud pinnale sattunud vesi tahtis paaniliselt põgeneda.

Sama lugu on ka Liquid Shield’iga – pind tuleb kasutusjuhendi järgi poleerida pärast kuivamist. Esimesel korral ei jätkunud kannatlikkust ja umbes pooltunni möödumisel kukkusin poleerima.

Teisel korral lasin vahendil arvutiekraanil üleöö kuivada. Selle ajaga tekkis pinnale läbipaistev kiht. Poleerimine polnud vajalikki.

Kokkuvõtteks

Accelerista eksperimendi tulemus: kodumaised GoGoNano nanokatted kaitsevad küll ja teevad, mida tootja lubab, eriti taskukohast hinda arvesse võttes.

Pärast auto detailingut kogesime sedasama, mida näeme tootja videos, aga suurim üllataja on telefoniekraani töötluseks kasutatav Liquid Shield ning ootamatult juhtunud karmi kestvustesti tulemus.

Endiselt on heameel, kui Eesti oma firmad ägedaid asju teevad.

GoGoNano on veel grammi võrra parem, sest kõike õigesti ja kannatlikult aplikeerides on tulemus vägev. Ei taha samas liiga teha muudele toodetele ja ei saagi, sest vahetut võrdlust teiste toodetega ei ole teinud.

Kuid subjektiivsete hinnangute ja varasemas elus saadud kogemuste pinnalt julgen GoGoNano tooteid soovitada küll. Seda ka suhteliselt mõistliku hinnataseme tõttu.

Tõsi, Accelerista poole aasta pikkune “käed külge” kogemus näitab, et effekt kestab küll lubatust natuke vähem, aga kuna hind on taskukohane, siis saab vajadusel kaitsekihti värskendada.

Täname Accelerista meeskonda selle põhjaliku ja ülevaatliku testimise eest!